“Sen nii lihtne, sa vajutad ainult nuppu”

See nüüd on see “mul ajab s*ta keema, …” postitus.
Mind ajendasid selleks kirjutama arvukad automüügi kuulutused ja väga tihti vaadatavad kinnisvara kuulutused. Jeap, ma ikka hoian silma peal, äkki on lootust mingi hetk omalegi soetada midagi.
Aga nende piltide järgi, mida ma enamustes postitustes näen, ei saa isegi ju mõelda, kas tahaks või ei tahaks antud asja kohta üldse rohkem infot saada. Et kõige parem pildiaparaat on just see, mis on sulle kõige lähemal, ehk siis enamjaolt telefon, ei tähenda, et enamus seda kasutada oskavad. Kui sa ostsid telefoni, sest kuskil keegi kirjutas, et “sen nii kövv värk, et suisa seriaale lennutati sellest välja,” siis see ei tähenda, et null teadmiste korral sa ka sealt midagi välja pigistad. Päris tõsiselt.
Ma vaatasin äsja postitust, kus inimene on võtnud oma kinnisvara müüma maakleri mainekast firmast. Antud maja maksis 400 000 eurot. Sen ikka seuke tore summa juba. Jutt oli ka ilus. Ning siis jõudsime piltideni, oppaa…3310 või kartul olid pilditegemisel abiks, kaks varianti.
Kui sa müüd kohe kokkukukkuvat maja, siis pildista kaugelt, kehva ilmaga ja tee see telefoniga, et jääks mulje nagu mitte väga hullust asjast.
Aga kui tahad saada 400 000 eurot peopeale, siis palun veendu, et ka visuaal, mis maalibki inimesele pildi peas ette ja mis jääb mällu, oleks väga hea.

 

Tuled mo juurde nüüd, höörud küljealla ja ütled “Ou, psst…ma ei tee telefoniga, mul on peegelkaamera ka,” siis see ei mõju ka kellelegi hästi. Kui ma tean ja näen, et sa teed, oskad või vähemalt püüad, muidugi respekt ja sen okei. Aga ma ei kirjuta seda postitust õhust, vaid väga palju käivad nii jauramas mo juures, mingit õhku suust välja.
Peegelkaamera omamine ei tee sost fotograafi, kui see on sul viimased 5 aastat kapi põhjas seisnud. Suure tõenäosusega saad sa oma telefonist lõpuks parema pildi välja kui kaamerast sellisel juhul.

Igal ühel omad arvamused ja kiiksud. Konkreetselt minul suudavad paljud fotograafid (mida õpetatakse ka fotograafia õpikutes) puhtalt jutuga Bullshit-O-Meter näidiku ringe tegema panna. Enamus vanad kalad karjuvad juba kaugelt “Amatöörid räägivad tehnikast, fotograafid räägivad valgusest” – please staphh. Ma räägin oma hea söbra Thomas Elsoniga kogu aeg tehnikast. Mötle moost mis tahad, Thommy kohta ära isegi proovi öelda amatöör. Elus ei tekiks ideed, et davailadna, nüüd müüme kogu platsi puhtaks, soetame omale 1100d koos 18-55mm kit objega ja thats it. See asi ei toimi, elus ei teeks nii.

Kogu mo pooleldi heiterjutu mõte on ikka see, mis ka algusest läbi käis. Nullteadmistega ei tee so sitakskövv telefon ka so eest imesid ning ei tooda überfotosid, mida mulle näidata, et “Näe, ma sain pmst sama asja, mis sa ju, ei v, hah!” Kui Kuldvillak veel käiks, valiks “Soe aur 500, palun!”
Sul on variant teha ise pildid, aga alati on soovituslik näiteks saata mõnele fotograafile, uurida, et jou, kuidas on? Teeb uued või on okeid? Kas või midagi taolist. Või siis helistad/kirjutad meili fotograafile ja kutsud omale isiku, kes teab, mis ja kuidas toimub ja toimib. Päriselt, see visuaalne maailm, mis meid ümbritseb, võiks ju olla ilus.