01.09.18 – Veiko & Kai pulmapäev

Fotograaf: Alar Truu
Videograaf: Brit Maria Tael
MUA & Hair: Geidi Kuklase

Sain ühel augustikuu õhtupoolikul telefonikõne. Tervitus. Tutvustus. Tegu oli Veikoga. Ja siis põhjendus. Nendel nimelt oli mure oma pulmade korraldamisel – tellitud fotograaf oli sunnitud töö üles ütlema ning seda 2 nädalat enne pulmi. Üldine tava pulmade puhul on näidanud miinimum pool aastat, kuid üldjuhul veel rohkem ette planeerimisi ja broneerimisi. Ja neil siis selline lugu. Pole ju kohe uut võtta nii…
Kuupäevaks juba ammu paika pandud 1.september. “Oled sa vaba sel päeval?” Jah, mul oli see päev vaba. Soovitajaks oli olnud pulma videograaf Brit Maria Tael (aitäh ja asjad siinkohal).
Kõik sobis, kuupäev vaba, minu portfooliot olid Kai ja Veiko juba vaadanud, see sobis samuti…Oota, aga…kus teie pulm toimub?
Setomaa turismitalus. Ahsoo…No, panime selle ka sobima ja nii mees Saaremaalt idapiirile rännakule läkski. Kilomeetreid tuli kokku 1200 sel ühel nädavahetusel (Kuressaare -> Tallinn -> Setomaa turismitalu -> Tallinn -> Kuressaare), kuid oli väärt seda.

Kohale jõudsime koos videograafiga hommikul kella 10 ajal ning siis kohe ka töö pihta hakkas. Kai oli juba meigitoolis valmis. Ja ega Veikogi sellest asjast ilma siis jäänud.

Tavaline taks, et enne pulmi on pruutpaariga kokkusaamine. Et tutvuks enne, räägiks asjad läbi, kuulan nende soove ja räägin enda töövõtetest. Seekord Kaid ja Veikot läbi telefoniekraani nägin videokõne ajal, kuna polnud ju aega kokku saada, niigi oli asi viimasel minutil. Kuid see polnud mingi takistus selles osas, et kohale jõudes sain kohe aru, et nemad on nagu oma inimesed. Soojad ja sõbralikud, polnud mingisugust “Tere, mina olen Alar” ja sellist awkward vaikset olemist. Vaba ja hea olek tagab ka hoopis paremad pildid, tegelt ka!

Seal olles olin ma ikka selline kaugeltkandi mees ju. Ehk siis elus polnud käinud Setomaal ega Setomaa turismitalus, mis tähendab, et ega mul polnud aimu, kus me peaksime tegema ilupilte ja mis mind ees ootab seal. Muidu ikka tead enam-vähem ja oled võib-olla kunagi käinud või on võimalus enne külastada kohti. Kuid see oli ikka täitsa tume maa.
Natuke mõtlemist, pruutpaari poolt suunamist (kuna nemad ju olid kohaga kursis) ning ägedatest piltidest me ilma ei jäänud! Tulemusi:

Pildistamiselt tagasi jõudes olimegi aega juba nii palju ära kulutanud, et hakkasid jõudma esimesed kaugeltkandi külalised (enamus tulid vist pealinnast) ning oli kätte jõudmas pidulik tseremoonia moment. Selle kõige pidulikuma jah-sõna momendi olid Veiko ja Kai otsustanud teha õues, armsa väikese tiigi ääres, tulles ise nö altari ette läbi vana-vana suitsusauna. Just selline õhkkond aitas väga kaasa erilisi sündmuse kuidagi veel erilisemaks ja meeldejäävamaks muutmisel. Olen käinud igal pool laulatusi pildistamas, selline oli jälle esmakordne.


Just married!

 

Tseremooniale järgev pidu ja kogu muu trall läks samuti sujuval joonel, õnnitlemisel olid paljud ikka täitsa pisarsilmi vastus. Päikesepaisteline ülisoe päev ja selline kaunis sündmus oli kindlasti kõigile sealt ülimalt meeldejääv.

Koht oli ülimalt mõnus, polegi näinud enne näiteks katuse lahendust, et ainult katusehari on maja keskelt klaasi all ja laseb tuppa mõnusat naturaalselt valgust. Rahvas tantsis, bänd tõmbas ainult lugusid peale ja kõik oli kõige paremas korras. Kordagi ei sadanud, õhtu lõpuks tuli veel tähistaevaski mängu kõige selle juures. Ma olen rahul, et Veiko ja Kai just minu kasuks otsustasid ning nende päev nii kenasti möödus!

Vanematele kingiti ülivinged talusildid! Jällegi esmakordselt näen sellist asja, iga pruutpaar suudab vanemate kingiga mind alati üllatada!

Mu töö viib mind igale poole siin ilmas. Seekord viis Setomaale, kuhu varem polnud sattunud. Ja see oli vägev, päev oli meeldejääv ja armas ning olen neile kahele tänulik, et nad usaldasid just mind enda üht ja ainust päeva jäädvustama!

Leave a Reply